I-WHO isanda kusebenzisa amagama athi "isabalala ngokushesha kakhulu" mayelana ne-Ebola.
Leyo nkulumo inendaba yokufa enamathele kuyo.
Lokhu akusona iseluleko sezempilo sesifunda. Lokhu akusona isitatimende sokuvimbela. Inhlangano Yezempilo Yomhlaba, leyo efanayo echithe izinyanga inciphisa i-COVID ngaphambi kokuba iphinde ihlele umhlaba wonke kabusha, manje isikhulisa i-alamu ngesikhathi sangempela.
Bathi ngokushesha kakhulu.
I-Ebola inomthelela wokufa ongafinyelela ku-90% kwezinye izifo. Ingenye yama-pathogen abulalayo kakhulu ake abhalwa. Futhi okokugcina lapho iphunyuka ezinhlelweni zokuvinjwa ezilinganisweni ezinkulu, yathatha izimpilo eziyi-11,000 futhi kwadingeka impendulo yabezimo eziphuthumayo emhlabeni wonke ukuyimisa.
Umehluko phakathi kokuthi "kugcinwe" nokuthi "isabalala ngokushesha" ulinganiswa ngamahora, hhayi amasonto.
Amaphrothokholi emingcele. Izexwayiso zokuhamba. Imithombo yokuhlinzeka nge-PPE. Izinqolobane zemithi. Konke lokhu kuhlolwa ingcindezi ngokushesha uma nje leyo nkulumo iphuma emlonyeni we-WHO ngokusemthethweni.
Izimakethe azikakubali lokhu okwamanje. Iningi labantu alikakakuboni lokhu kubhala.
Kodwa amasheya okuvikela nge-bioweapons ayakwazi. Abakhi bemithi yokugoma bayakwazi. Yonke uhulumeni onedeski lokulungela ubhubhane usanda kuthola isaziso esiphuthumayo kakhulu.
Umhlaba uchithe izigidigidi zakha izinhlelo zokuxwayisa kusenesikhathi emva kwe-COVID.
Lesi yisixwayiso.
Indlela ohulumeni abazophendula ngayo phakathi kwamahora angama-72 ezayo izonquma ukuthi lokhu kuzohlala kuyisihloko noma kuguquke kube isahluko encwadini yomlando engafunwa muntu.
Qaphela. Yabelana. Ithuba lokuthola phambili kolwazi liyavaleka ngokushesha.
#Ebola #WHO #Pandemic #BreakingNews #GlobalHealth