Pirkt kriptovalūtu
Maksāt ar
Tirgi
NFT
Plūsma
Lejupielādes
English
USD

Webinar: Krüptoraha ja maksud Eestis

2021-11-12

24. novembril Binace koostöös advokaadibürooga Hedman korraldas webinari krüpto maksustamisest Eestis. 

Ettekande tegi ja küsimustele vastas Hedman advokaadibüroo maksukonsultant Triin Ahveldt. 

Hedman on pühendanud tehnoloogiapõhise digitaalse suunitlusega äriühingute nõustamisele ja me toetame kliente äriühingut äritsüklite kõikides etappides: äriühingute väljatöötamisel, investeeringute kaasamisel, kuni ettevõtte müügini, sealhulgas äriühingute piiriülestel liikumistel. Meil on kogemus äri- ja ühinguõiguses, sihtõiguses, andmekaitses, maksunduses, finantstehnoloogias, intellektuaalomandi küsimustes ja digitaalsete ärimudelite protsesside nõustamises.

Triin on spetsialiseerunud maksuküsimustele alates tehingute optimaalse maksustruktuuri planeerimise faasist kuni kontrollimenetluste eduka lõpuni. Lisaks on Triin töötanud Maksu- ja Tolliametis revidendi ja juhtivrevidendina, mistõttu teab ta kontrolliprotsessi nüansse kontrollija poole pealt, samas on ta töötanud pikalt ka just maksuvaidlustele spetsialiseerunud advokaadibüroos maksukohustuslaste nõustajana.

Triinu profiil on leitav siit.

Miks räägime täna krüpto maksustamisest?

Krüptoraha ja maksude teema Eestis on maksuvaldkonna jaoks võrdlemisi uus. Osa protsessist ei ole veel läbi mängitud, nii, et mingid reeglid on alles kujunemas ning edasise praktika kujundamisel tuleb silma peal hoida. Tavaliselt antakse ka meedias suurematest muutustest päris kiiresti teada, kuna kõik teavad, et krüpto pakub inimestele huvi. 

Kes peab saama endale krüpto litsensi?

Tänase webinari teemadeks on krüptovaraga tehtavate tehingute maksustamine eraisikute poole pealt. Räägime ka investeerimisettevõtete maksukohustusest ja krüptoraha kasutamise maksustamisest. Täna me ei räägi sellest, kuidas maksustatakse krüptoraha kaevandamist, ega ka sellest, kas bitcoinist saadud palk näiteks edasistes tehingutes maksustamisele kuulub või ei kuulu. Üldreegel on, et topelt maksustamist ei ole, kõik tulud maksustatakse ühe korra.

Viimasel ajal on inimeste hulgas tekitanud palju küsimusi meedias räägitud probleemid litsentside, rahapesu ja finantsinspektsiooniga krüptoettevõtete kontekstis. Arvatakse, et kohe keelatakse kõik ettevõtete krüpto tehingud ära. See ei ole õige. Litsentside probleem võib tekkida nendel ettevõtetel, kes haldavad teiste isikute vara. Kui eraisik otsustab enda investeeringuteks luua ettevõtte, siis siin litsentsi vaja ei ole ja sellist tegevust keegi keelama ei hakka. 

Rääkidesd deklareerimiskohustusest, siis need on eraisikute ja ettevõtete puhul täiesti erinevad. 

Milline on ettevõtte deklareerimiskohustus?

Ettevõtete puhul maksustatakse kasumi jaotamist. See tähendab, et ükskõik mis viisil ettevõte kasumit teenib, kas ta müüb kartuleid, osutab juuksuriteenust, kaupleb krüptoga, siis põhimõtteliselt senikaua, kuni seda raha ei ole ettevõttest välja võetud, dividendide või mingisuguse muu kasumi jaotamise viisi kaudu, senikaua seda tehingut ei maksustata. 

Mis viib ka selleni, et kui kasum liigub üles ja alla, siis ettevõtete puhul on alati võimalik ka kahjumeid arvesse võtta. Kui ettevõte dividende ei jaota, siis mingisugust maksu sellega ei kaasne. Deklaratsioonid on tavaliselt tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonid, mida esitatakse iga kuu 10. kuupäevaks ja kasumi jaotamisel täidetakse TSD lisa 7. 

Millistel juhtudel ei saa ettevõte endale dividende maksta?

Probleem, mis ettevõtte kasutamisega võib tekkida on see, et dividendi ei saa alati välja maksta. Esiteks, kui asutatakse ettevõte sissemakset tegemata, kus 2500€ algkapitali kohe ettevõttesse sisse ei panda, siis tegelikult dividendi maksma saab hakata ettevõttest alles siis, kui 2500€ on sisse makstud.

Teine piirang dividendide maksmisel on see, et ettevõttel peab olema majandusaasta aruandega kinnitatud kasum, põhimõtteliselt tuleb 1 aasta tegutseda. 

On ka muid võimalusi ning nende arutamiseks võib pöörduda meie advokaadibüroo poole.

Milline on eraisiku deklareerimiskohustus?

Eraisikud esitavad oma maksudeklaratsioone kord aastas. 2021. aasta kohta esitatakse deklaratsioon hiljemalt 31. märts 2022. Mingisugust vahepealset deklareerimist maksuseadused ette ei näe. Kuna tehingud tuleb kõik ükshaaval deklareerida, siis tasub mõelda sellele, kuidas seda tehakse. 

Üks variant on võtta välja andmed mingisugusest exchang’ist. Me teame, et Binance’il on olemas võimalus neid andmeid sobivas vormis enda jaoks välja võtta, et Maksuametile deklareerida. Siin saab leida juhendit, kuidas Binance’i aruande väljavõtmine käib. Aga kui tehinguid ei ole väga palju, siis põhimõtteliselt piisab sellest, kui Excelisse panna kirja tehingu kuupäev, mida tehti, soetushind, müügihind/vahetushind ja sellest piisab. 

Tehingule järgneva aasta jooksul tuleks kõik deklareerida. 

Mida see tähendab, kui keegi on jätnud varasemalt deklareerimata oma kasumid?

3 aastat tagantjärgi saab deklaratsioone ka parandada ja täiendada.

Kuidas ma deklareerin oma tulud A vormil?

Lahter 6.3 on Eesti tulude kohta ja 8.3 välismaa tulude kohta. 

Eesti tuludeks loetakse Eestis asuvatel platvormidel saadud kasum, välismaa tuludeks loetakse kõik, mida ei ole Eestis saadud. Täpsustasime natukene Binance’i näitel, kuidas neid andmeid kätte saadetakse ja ilmselt on vaja saata support ticket ja küsida konkreetselt, mis riigiga tegemist on. 

Eestisisese vara puhul soovitakse deklareerimisel teada vara riiki, aadressi (exchang’i registreerimise aadress), soetamismaksumust, võõrandamisega seotud kulusid, kuna deklaratsiooni lahter 6.3 on mõeldud igasuguste varade jaoks ning müügi turuhinda. 

Näiteks, kui eraisik müüb ettevõtluse käigus auto, siis võõrandamisega seotud kulud võivad olla näiteks riigilõivud, tehnilise ülevaatusega seotud kulud vms, krüptovara puhul võivad kuludeks olla näiteks vahenduskeskkondade kasutustasud või tehingupõhised kulutused. Juhul kui tekivad kulud notaris või mujal, siis ka seda kõike võib arvesse võtta ja see kasumi hulka ei lähe. Kasumi arvutab MTA ise välja.

Välisriikide puhul tahetakse teada ka riiki, aga kõik muud andmed on samad, soetava vara liik, soetava vara maksumus ja võõrandamisega seotud kulud, müügi- ja turuhind. Kasumi arvutab MTA ise ning kui mingi põhjusel kuskil riigis on maksud juba kinnipeetud, siis saab selle kohta tõendi võtta selle riigi maksuametist ja seda juba tasutud maksu võib arvesse võtta. 

Millised on eraisikute krüptovara maksustamise üldreeglid?

Krüptovara on tulu saamise tähenduses samasugune vara, kui maja, auto või väärtpaberid.  Maksuseadused ei käsitle krüptovara eraldiseisvana, kasutatakse kõige tavalisemaid vara maksustamise reegleid, st maksustatakse müügil ja vahetamisel saadud kasumit. Segadust võib tekitada see, et mitmetele varadele on kehtestatud eriregulatsioon, mida krüptovara puhul kasutada ei ole võimalik. Näiteks väärpaberite puhul on võimalik investeerimiskonto kasutamine, samamoodi on maksuvabastused ette nähtud kodu müügil ja isiklikus tarbimises oleva vallasasja müügil. Erandeid krüptovarale veel tehtud ei ole. 

Soetushinda saab alati arvesse võtta. Deklareeritakse ainult need tehingud, kust saadakse kasumit, juhul kui jäädakse nulli või kahjumisse, siis tehinguid ei deklareerita. Maksumäär on alati 20% protsenti. Kahjumit arvesse võtta ei saa ja krüptovara ei ole väärtpaber, mis tähendab, et investeerimiskontot samamoodi kasutada ei saa maksunõuete edasilükkamiseks. Väärtpaberid on defineeritud seaduses ja krüptovara sellele definitsioonile ei allu.

Maksustamise koht on ka oluline. Kõik see, millest mina täna räägin, kehtib siis, kui inimene on Eesti maksuresident ning kõik krüptovara tehingute maksud tuleb tasuda Eestis. 

Mida tähendab Eesti maksuresidendiks olemine?

Maksuresidentsuse üldreegel on see, et inimesel on kas elukoht Eestis või viibib Eestis rohkem kui 183 päeva. Äriühingud loetakse maksuresidendiks siis, kui nad on asutatud Eestis. Põhimõtteliselt, kui tegemist on Eesti OÜ, AS-i vms, siis ta on Eesti resident. 

Osades riikides krüptovarasid ei maksustata üldse. Nendes riikides võib-olla on hea maksuresident olla. Osades riikides võib-olla maksustatakse karmimalt kui Eestis. Seega tegevuse planeerimisel tuleb kindlasti oma maksuresidentsusele tähelepanu pöörata, et aru saada, millised reeglid kehtivad.

Kus tuleb maksud maksta, kui elan kahes erinevas riigis?

Kui inimene elab osa ajast Eestis ja teise osa ajast Soomes, siis tuleb vaadata Eesti ja Soome vahelise topeltmaksustamise vältimise lepingut, mis määrab ära, mis järjekorras vaadatakse residentsuse tekkimise aluseid (nt elukoha olemasolu, 183 päeva kohalviibimine jne). 

Mõnedel riikidel on teised reeglid. Saksamaal näiteks võetakse ka kodakondsust arvesse. 

Tuli ka üks küsimus residentsuse muutmise kohta keset maksustamise perioodi: 

Minu küsimus puudutab asukoha muutmist krüptomaksude maksmisel. Oletame, et ma saan Küprosel alalise elukoha ja mul on Eesti kodakondsus. Enne maksude maksmist liigun Küprosele ja saan seal maksuresidendiks. Küprosel ei ole krüptomaksu. Nii, et ma ei pea maksma makse, kui ma enne tagasivõtmist Küprose maksuresidendiks saan või on Eestil veel sõna sekka öelda?

Maksuresidentsuse muutmine on võimalik. Selleks tuleb esitada avaldus uuele residentsusriigile, kes väljastab tõendi selle kohta, et tema on see riik, kuhu nüüd maksud laekuvad. Sellisel juhul tuleks esitada kaks deklaratsiooni ja kohaldada siis pool aastat ühe riigi residendina ja pool aastat teise riigi residendina kehtivaid reegleid ja seadusi ning  vastavalt tehingu kuupäevale tuleks deklaratsioonidele märkida konkreetse perioodi jooksul tehtud tehingud. See tähendab siis, et enne residentsuse muutumist tehtud tehingud oleksid Eesti deklaratsioonil ning hilisemad Küprose deklaratsioonil. 

Kuidas määratakse soetushinda?

Kuna  soetushinda saab arvesse võtta igasuguste krüptovara tehingute puhul, siis on oluline teada, kuidas soetushinda määratakse. Väärtused tuleb Eesti seaduste järgi arvestada eurodesse tehingu tegemise hetkeseisuga. Juhul, kui mingisugustel krüptovaradel ei ole olemas eurokurssi, kas siis exchange’ist tulenevalt või kuna kasutataksegi lihtsalt bitcoini või USA dollarit nende võrdlusandmete jaoks, siis tuleb seda teha teiste valuutade kaudu. 

Tavaliselt USA dollari kurss on kõigil krüptovaradel olemas ja USA dollari eurokursi kaudu saab teisendada eurodeks,  ajaloolised eurokursid saab Eesti Panga lehelt. Turuhinnas tehtud tehingute puhul võib kasutada neid kursse, mis on avaldatud kauplemisplatvormil. 

Turuhinnas tehingute tegemine tähendab seda, et kui inimesed omavahel lepivad kokku mingisuguses tehingus, mis on täiesti teistsuguse hinnaga kui see platvorm seda sellel hetkel pakub, siis ei ole tegemist turuhinnas tehinguga. Sellisel juhul tuleks vaadata ametlikku kurssi või siis selle konkreetse platvormi ametlikku kurssi, mitte seda, mida omavahel on kokku lepitud.

Kui on juhtunud selline situatsioon, et inimene ostab iga kuu mingisuguse X-coini ja aasta lõpus tal on 12 X-coini, aga esimene nendest oli ostetud näiteks 10€ hinnaga ja viimane oli 120€ hinnaga, siis kuidas arvutada soetusmaksumust?

Selleks on kaks meetodit, mida aktsepteeritakse: FIFO või kaalutud keskmine. FIFO tähendab first in first out, kõige varasem ostetud X-coini turuhind võetakse soetusmaksumusel arvesse. Kaalutud keskmine on kõikide soetatud ostuhindade keskmine. Eriti oluliseks muutub see väga suuremahuliste tehingute puhul, näiteks ka siis, kui mingisugune arvutiprogramm teie eest tehinguid teeb.

Asja selgitamiseks toome mõned näited selle webinari jaoks välja mõeldud coinide kohta. Kui osta täna 1 coin 20 euroga ja müüa järgmise aasta jaanuaris 50 euroga, siis vahelt on teenitud 30 eurot kasumit ja kuna see kasum on saadud järgmise aasta jaanuaris, siis deklareerima peab seda 2022. aasta deklaratsioonil, mis esitatakse 2023. aastal. Kui see sama coin vahetada teise coini vastu, mille väärtus on täpselt seesama väärtus eurodes, siis kasumit ei saa sest, et nende hinnad on võrdsed. Tehing jääb nulli ning mitte midagi sellest tehingust deklareerima ei pea. 

Need eelmised näited olid üsna tüüpilised selle kohta, et keegi paneb oma krüptokontole eurosid, ostab ühe krüpto, müüb selle krüpto hiljem maha ja võtab eurod uuesti välja. 

Järgmine näide: on ostetud 20 euroga 1 coin ja vahetatakse see kolme muu coini vastu.

Tuleb kõigepealt välja selgitada nende uute coinide turuväärtus eurodes. Kui võtta ühe coini väärtuseks 10, siis kolme coini hind on järelikult 30 ja deklareerida tuleb siis 30-20=10. Soetushind on 20 eurot ja 10 eurot tuleb panna deklaratsioonile. Kui selle teise krüptovaluuta väärtus oleks väiksem, näiteks 5 eurot, oleks see vahetustehing kahjumlik sellepärast, et 3*5=15(uute coinide turuhind), varasem oli aga 20 ja selle vahe tuleb -5 eurot. Seda tehingut deklareerima ei pea. 

Kui ahelas tehakse palju tehinguid, näiteks võetakse ühed coinid ja hiljem vahetatakse millegi muu vastu ning siis tahetakse eurod välja võtta -  kuidas seda deklareerida?

Kui 20 000 xcoini hinnaga 0,0005 € tükk  ja hiljem vahetada mingisuguse teise valuuta vastu, mille väärtus on sellest erinev, nt 40 zcoini hinnaga 0,8€ tk, siis soetusmaksumuseks oleks 20 000* 0,0005 = 10 eurot. Zcoini turuhinnaks oleks 40*0,8=32 eurot.

Kui 32-st selle soetushind ehk 10 eurot maha võtta, saaadakse 22 eurot kasumit ja maksudeks oleks 20%, ehk siis 4,40€ (22*20%). 

Kui kuu aega hiljem need 40 z-coini eurodeks vahetada hinnaga 0,70€ tükk, siis sellelt tehingult saaks 4€ kahjumit sellepärast, et vahepeal on selle hind väiksemaks läinud (40*0,7=28). Siin ongi oluline vaadata kõiki tehinguid ükshaaval järjest. Neid, mis on kasumis, tuleb  deklareerida ja need, mis on kahjumis, neid ei deklareeri. Hilisem kahjum ei loe, esimeselt tehingult tuleb ikka maksud ära tasuda. 

Kuidas maksustatakse NFTd?

NFT on  samasugune vara, nagu muu krüpto, ainuke erinevus on see, et puudub vajadus FIFO või kaalutud keskmise meetodit kasutada, sest NFT-d ongi eristatavad ja on alati teada, mis hinnaga konkreetne asi osteti ja müüdi. Vallasvara maksuvabastus NFT-de puhul MTA seisukoha järgi praegu ei kehti, sest MTA leiab, et NFT-d ei ole võimalik isiklikult kasutada. 

See seisukoht võib olla vaieldav ja lõpliku otsuse teeb kohus. Igal juhul ei saaks vallasvara maksuvabastust kasutada juhul, kui NFT on loodud müümise eesmärgiga. Vallasvara erand võib olla mõeldav siis, kui inimene loob NFT iseenda jaoks, kasutab seda mingi perioodi ning selle hiljem ära müüb. Hetkel ei ole veel vaidlusi toimunud, kuid MTA on väljendanud konkreetset seisukohta, et nemad sellist lähenemist ei aktsepteeri ja kindlasti selle tõlgenduse puhul tuleks arvestada kohtuvaidlusega. 

Ostan 1 ETH eest (turuhind 2000 eur) NFT ahvi pildi (non-fungible token). Müün sama NFT 10 ETH eest (turuhind 4000 eur). Saan aru, et NFT müük on põhimõtteliselt minu poolt ETH ostmine 4000 eur eest. Kui ma nüüd kohe 4000 eur turuhinnaga 10 ETH rahaks teen, siis ma maksan ka makse (40000-1500)* 0,2 = 7700 eur?

Osteti NFT 2000€ eest, müüdi see 40 000€ eest ja maksustada tuleb siin vahepeal 38 000€, mis siis on juurdekasv (40 000-2000), ehk maksusumma on 7600€. 

Kui NFT müügiga samal ajal kohe müügihind eurodes oma kontole kanda, siis tuleb maksud maksta ainult esialgse vahetustehingu pealt, sest 10 ETH vahetatakse eurodesse sama kursiga ja eurodesse vahetamisel kasumit ei teki. 10 ETH saamishind 40 000 eurot ja eurodeks vahetamise hind 40 000 eurot on võrdsed. 

Kui 10 ETH  ei vahetata kohe eurodeks, vaid oodatakse, kui 10 ETH turuhind on näiteks 20 000€ (endise 40 000 euro asemel), siis soetushinna ja turuhinna vahe on negatiivne ja seda ei deklareerita. Siin ma pean tehinguna silmas seda järgnevat tehingut, ehk 10 ETH vahetamist eurodeks tulevikus. See tehing, mis oli NFT müümine 40 000 eest, tuleb igal juhul deklareerida, aga järgmine tehing, kus vahetad 10 ETH eurodeks, seal on kolm varianti: kui see turuhind on sama, siis ei deklareeri, kui turuhind on langenud ja saad kahjumit, siis ei deklareeri ja kui 10 ETH turuhind on vahepeal kasvanud, siis pead lisaks sellele 7600€ esimesest tehingust deklareerima maksud ära ka selle kasvu pealt. Näiteks, kui 10 ETH turuhind on kasvanud 80 000€-ni, siis 80 000-40 000= 40 000 eurot ja selle pealt tuleb juurde maksta veel 8000 eurot tulumaksu.

Teenuste või kauba ostmine krüptoraha eest

Kauba ja teenuse ostmine krüptorahas on täpselt samasugune vahetustehing, st krüptoraha vahetatakse mingisuguse kauba vastu, mille väärtust on võimalik eurodes välja arvutada. See tähendab, et on vaja teada krüptoraha soetushinda ja soetatud teenuse või kauba turuhinda eurodes. Isegi, kui soetatud kauba või teenuse hind on antud mingis muus valuutas, siis tuleks see ikkagi teisendada eurodeks tehingu hetkeseisuga. Probleem võib tekkida sellest, et kui esialgu oli näiteks 1 x-coin hästi madala väärtusega ja auto hinnaks otsustab keegi määrata 1 x-coini, mille väärtus hiljem on tõusnud, siiskui uue x-coini euroväärtus on selle tehingu tegemise hetkel suurem, siis selle 1 x-coini hinna suurenemisest tekib maksustatav kasum. 

Näiteks, kui on ostetud 10 000 xcoini hinnaga 1 euro tükk, siis nende soetushinnaks on 10 000 eurot. Kui ostetakse auto, mille hinnaks on 10 000 xcoini, siis tuleb nende xcoinide tehingu hetke hind eurodeks teisendada. Kui see on näiteks 2 eurot tükk, siis auto hinnaks eurodes on 2€ x 10 000 xcoini ehk 20 000 eurot. Kasum tehingust on 20 000 (auto hetkehind) - 10 000 (soetushind). 

Mulle kingitakse krüptoraha, mida ükski kauplemisplatvorm kohe müügile ei võta ja seda tehakse alles 6 kuu pärast (vahepeal on saabunud uus aasta). Kas siis kauplemisplatvormile hinna tekkides, tekib mul ka maksukohustus selle esimese hinna pealt? Mulle kingitakse krüptoraha, mis võetakse kohe kauplemisplatvormil kauplemisele. Hommikul esimene tehing on 1 eur ja õhtuks on turuväärtus 10 eur. Kas makse saan tasuda esimese turuhinna pealt?

Eraisik võib alati oma vara laiali jaotada ja teha ka kahjulikke tehinguid, sh oma krüptovarasid ära anda ja ära andmisel kahjumit saada. Emotsionaalset kasu, et keegi sai õnnelikuks, seda õnneks ei maksustata. See inimene, kes kingi tegi, selle jaoks see summa maksustatav ei ole. Kingi saaja jaoks on tegemist võib-olla natuke problemaatilise situatsiooniga, sest tema jaoks on soetusmaksumus 0. Kui ta kunagi hiljem kavatseb selle krüptoga midagi teha, siis tema peab terve selle summa ära maksustama. Loogika on selles, et kuna seda ei maksustatud sellel hetkel, kui inimene kingi sai, siis tuleks maksustada kingi realiseerimise hetkest. 

Mida peavad äriühingud silmas pidama, kui soovivad kingitusi teha krüptovaras?

Äriühingute puhul peab silmas pidama seda, et äriühingud ei tohi ilma põhjuseta vara laiali jagada, kuna sealt tuleb ka maksukohustus. Kingitud krüptovara võib olla ettevõtlusega seotud, kui tegemist on reklaami eesmärgiga vms. Teatud tingimustel on ka äriühingutel võimalik kingitusi teha.  

Kuidas ja kas on maksustatud eraisikuna võetud laen krüptovara tagatisel? Tagatis ei kuulu võõrandamisele.

Laenatud asja tagasi saamine ei ole tulu. Kui ma laenan kellelegi auto ja saan selle sama auto tagasi, siis ma ei ole tulu saanud. Sama kehtib krüptovaluuta kohta. Kui laenad 10 000 x-coini ja saad tagasi 10 000 x-coini, siis sinu jaoks on olemas ikkagi need 10 000 x-coini. Tuluks loetakse intressi ja kasutustasusid. 

Kui selle laenutehingu (sama kehtib ka staking-u puhul) tulemusena saad krüpto coine juurde, näiteks enne oli 10 000 ja nüüd on 11 000, siis see juurde tekkinud osa on maksustatav. 

Näiteks, kui laenad sõbrale 10 000 xcoini, ühe x coini väärtus on 0,1 eurot, siis laenad välja 1000 eurot. Tagasi saad samamoodi 10 000 xcoini, aga tagasi saamise hetkel xcoini väärtus on 0,2 eurot, ehk tagasi saadava vara väärtus on 2000 eurot. Sõber, kes selle laenu sai, tema sai xcoinid ja peab tagasi andma sama palju xcoine, tema peab 1000 eurost rohkem loobuma. Kuna välja anti sama palju xcoine kui tagasi saadi ja mingit vahetustehingut ei toimu, siis maksustamise olukorda ei teki.  Väärtuse juurdekasv maksustatakse sellel hetkel, kui sellega tehakse järgmine tehing. Seega, kui need xcoinid kunagi tulevikus eurodesse ümber vahetada, siis soetusmaksumus ei ole mitte see hind, millega need sõbralt tagasi saadakse, vaid see esialgne hind, millega need xcoinid omandati, sest vahepeal seda maksustatud ei ole. 

Millised on MTA kontrollimeetmed?

MTA kontrollib deklaratsioone 3 ja 5 aasta jooksul. 3 aastat deklaratsiooni esitamisest on tavaline kontrollitav periood. 5 aastat on õigus kontrollida siis, kui MTA põhjendab ära, et tegemist on mingisuguse tahtliku või teadliku rikkumisega. 

Automaatselt infot krüptovaluuta tehingute kohta MTA ei saa. 

See on sarnane pangakontodega, sest pangakontodel on sama regulatsioon, et kui MTA tahab mingit infot, siis ta peab küsima esimesena isikult endalt ja alles pärast seda saab teha konkreetse põhjendatud päringu pangale. Seda põhimõtet MTA järgib väga hoolega, muidu pank võib öelda, et küsi sellelt isikult endalt. 

Maksukontrolli käigus saab MTA nõuda infot maksukohustuslaselt endalt, eriti eraisikute puhul saab öelda, et tal on õigus keelduda infot jagamast, sest see võib olla talle kahjulik. Isegi, kui isik keeldub jagamast infot, siis MTA saab nõuda infot pankadelt. Tähelepanelik tuleb olla eriti juhul, kui on tehtud mingisuguseid krüptovaluuta ja FIAT-valuuta vahelisi tehinguid, kuna pangad teavad, kust see raha tuleb. Põhimõtteliselt saab MTA nõuda infot ka kauplemiskeskkondadelt, aga seal on see erisus, et Eesti platvormid ja Eesti äriühingud on MTA-le kättesaadavad. Välisriikide platvormid aga ei pruugi olla, see sõltub sellest, kui seaduskuulekas platvorm ise on. Riskida ei tasu, sest alati tuleb arvestada võimalusega, et kui MTA teeb päringu, siis ta saab ka platvormilt selle info kätte.

Kui töötan välisriigis ja maksan maksud teise riiki, siis mis on tulumaksuvaba miinimum?

Tulumaksuvaba miinimumi arvestatakse residentsuse riigis. Kui oled Eestis maksuresident, siis sul ongi Eestis tulumaksuvaba miinimum, mis siis arvestatakse vastava valemi järgi. Kui oled maksuresident kuskil teises riigis, siis arvestatakse ka kõik maksud mujal, vähemalt mis puutub krüptovarasse. Sellisel juhul kehtib ka teise riigi tulumaksuvaba miinimum ja kogu muu maksuregulatsioon.Sotsiaalmaksu puhul võivad tekkida erisused, aga see ei ole krüptovaraga seotud. 

Miks tuleb makse maksta seoses krüptotehingutega?

See on ühiskondliku kokkuleppe küsimus, kui saadakse kasumit, siis makstakse ka maksud. Kinnisvara puhul, kui jätta kodu maksuvabastus kõvale, ei teki üldse küsimustki, miks peab maksu maksma. Krüpto puhul ei ole veel erandeid, sest tegemist on väga uue valdkonna ja tehingutega. Ei ole välistatud, et kunagi tulevikus areneb ka seadusandlus edasi niimoodi, et seal ongi võimalik eraisikutel kasutada krüptovara puhul investeerimiskontot sarnaselt väärtpaberitega. Hetkel see valdkond on pidevates arengutes ja praegu ei ole veel eranditeni ja maksuvabastusteni jõutud. 

Kuidas on mõistlikum krüptoga kaubelda, kas eraisikuna või ettevõttena?

Kuna ettevõttena on võimalik kahjumit ka arvesse võtta, siis tasub igasuguseid selliseid investeeringuid pigem teha ettevõtte alt. Ma rääkisin enne natuke sellest ka, et ettevõttest raha välja võtmine ei pruugi olla kõige lihtsam, aga näiteks on siin välistatud sellised olukorrad, kus sa teenid krüptoga ühel päeval väga suure summa, teisel päeval kaotad kõik ja lõpetad omadega miinustes, aga kuna vahepeal oli üks kasumlik tehing, siis selle pealt tuleb ikka makse maksta. Ettevõtete puhul sellist ohtu ei ole. 

Kuidas deklareerida varasemate aastate tehinguid? 

Tuleks minna tagasi ja parandada varasemaid deklaratsioone, vastavalt tehingu aastale. Kui deklaratsiooni esitamisest on möödas rohkem kui 3 aastat, siis ei ole deklaratsiooni võimalik parandada, kuid ka MTA tavaliselt sellisel juhul ei hakka neid vanu tehinguid kontrollima ja maksustama. Erand on see, kui Te pahatahtlikult jätsite tehingud deklareerimata, sel juhul on MTA-l 5 aastat kontrollimiseks. 

Kuidas kanda kõige optimaalsemalt kauges minevikus soetatud krüptovarad üle varem loodud ettevõttele? Eesmärgiks pikaajalised investeeringud tõsta OÜ alla. 

Põhimõtteliselt oleks siis tegemist osakapitali sissemaksega, seal saab suurendada osakapitali või ka kasutada ülekurssi.. Tavaline reegel ongi see, et juhatus seaduses sätestatud juhul koos audiitoriga hindab selle vara ära ja võtab selle ettevõtte bilansis arvele. Ka ei ole keelatud krüptovaras näiteks teha osakapitali sissemakseks 2500 eurost algkapitali, aga seal tekib see probleem, et kuna krüptovara väärtus on väga volatiilne, siis võib see väärtus langeda ja võivad tekkida probleemid kapitaliseeritusega. Kui aga miinimum nõuded on täidetud juba ja kasutatakse näiteks ülekurssi kasutada, siis on mittevaralise sissemakse tegemine kindlasti variant. Soovitan ikkagi ka nõustaja abi kasutada sellistes küsimustes.

Kas seaduse silmis on erinevust crypto currecy ja muude token assets vahel?

Oleneb sellest, kelle positsioonist vaadata. Eraisik ilmselt ei pea seda vahet väga tegema, vähemalt mitte maksustamise seisukohalt. Küll aga ettevõtete puhul osad tokenid on käibemaksuga maksustatavad, cryptocurrency valdavalt ei ole. Osad tokenid vastavad ka väärtpaberi definitsioonile ja see tähendab, et neile kehtivad kõikidele väärtpaberitele kehtestatud regulatsioonid, näiteks registreerimiskohustus. Maksuseadus neil otseselt vahet ei tee. Maksuseadus vaatab pigem, mida maksumaksja (füüsiline või juriidiline isik) selle varaga teeb, aga eraisikul valdavalt ei ole vahet.

Kuidas ja kas on maksustatud eraisikuna võetud laen krüptovara tagatisel, tagatis ei kuulu võõrandamisele. 

Kui see krüptovara on tagatiseks, siis seda ei maksustata. Juhul, kui hiljem toimub mingisugune võõrandamine, siis kõik regulatsioonid hakkavad tööle võõrandamise tehingu kohta, aga senikaua kuni omaniku muutust ega vara vahetamist teistsuguse vara vastu ei ole toimunud, senikaua maksukohustust sellele tehingule ei teki.

Mis juhtub, kui eraisikuna laenan ettevõttele krüptot, kas saan selle mõne aja pärast maksukohustuseta tagasi kanda? Näiteks kannan enda erakontolt ettevõtte kontole 1 ETH, aasta pärast kannan laenu tagasi.

See tehing ei ole maksustatav, sest laenu ei maksustata. Küll aga peab hiljem, kui selle ETH järgmisi tehinguid teha, arvestama seda, et kogu see väärtuse suurenemine, mis juhtus sellel hetkel, kui krüpto oli kellegi teise käes, ei lähe arvesse ja soetushinnana saab käsitleda siiski ainult algset hinda. Juhul, kui seal oli mingisugune intress ette nähtud, näiteks sõber lisaks sellele 1 ETH-le annab veel pealekauba 0,1 krüptovara, siis lisandunud 0,1 krüptovara tuleb ikkagi maksustada.

Kui ma võtan pangalaenu 10 000€ ja panen selle Binance’i, võttes raha välja Binance’ist summas 10 000 ja makstes laenu tagasi, kas see läheb ka maksustamisele, kui kasum on ikka veel Binance’i platvormil?

Siin on küsimus selles, et kas Binance’i platvormil tehti selle 10 000 euroga ka midagi. Kui see pandi lihtsalt Bicance’i platvormile ja hiljem võetakse see välja ja see on kogu aeg ainult eurodes olnud, siis seda ei maksustata. Kui seal vahepeal osteti selle eest mingisugust x-coini, siis selle x-coini müük maksustatakse. Raha väljavõtmisega ei ole päris nii, nagu ettevõtete puhul, et paned 10 000 sisse ja saad selle 10 000 maksuvabalt välja võtta. Seal tuleb arvestada üsna täpselt, mis tehingud seal vahepeal on olnud. Kui  vahepeal on saadud miljon eurot kasumit, siis see maksustatakse sellel hetkel, kui miljon eurot kasumit saadi. See, et hiljem võetakse välja ainult 10 000 eurot, ei tähenda, et sealt makse maksma ei pea. See ongi üks tüüpilisemaid küsimusi, et kas maksma peab ainult siis, kui see oma tavalisele pangakontole üle kantakse - eraisikute puhul ei ole see kindlasti nii. Maksustatakse seda, et selle krüptocoini enda väärtus on kasvanud vahetustehingu hetkeks, mitte seda, et eurodeks vahetati. On hästi oluline sellest vahest aru saada, eraisikud peavad kogu asja vaatama tehingupõhiselt. Maksustamise aluseks ei ole see, et kasum platvormilt välja võetakse, vaid see, et kasum mõnest tehingust tekib. 

Arvamus, et maksustamine on kuidagi eurodesse vahetamisega seotud, on ilmselt tekkinud sellest, et kui raha tuleb klassikalisse panka, siis muutub see MTA-le palju lihtsamini avastatavaks. Seaduse järgi peaks maksustamine toimuma juba varem, sh tuleks maksustada need tehingud, mida ei ole kunagi platvormilt välja võetud. 

Kuidas on kõige parem viis krüptot välja võtta, et see ei kuuluks maksustamisele?

Siin tuleks täpsustada, et kust kohast välja võtta. Kui võtate välja platvormidelt, siis soodsam on seda teha ettevõtte kaudu. Kui ettevõttes krüptotulu välja võtta, siis on see keerulisem, kuna seaduslikke viise maksustamise vältimiseks ei ole.